Viimased täiendused:
13.12 - Virtsu arenguselts sai elektritoetust
13.12 - Esimene advent Virtsu mõisatallis
6.12 - Lugemislood: mine või hulluks
5.12 - Virtsu mõisatall sai ühendatud avaliku vee- ja kanalisatsioonitrassidega
2.12 - Virtsu sadamat ehib saeketastest jõulupuu
2.12 - Muinasjutuline Tänugala tõi Virtsusse kokku Lääneranna noored ja nende toetajad
Ühisrinne õiguserikkumiste vastu.
Rahvamaleva käiseembleemi kandvaid mehi võib Virtsus kohata peaaegu igal õhtul. Sealses korrakaitsepunktis põleb valgus hilisööni. Kuni 1979. aastani kiratses Virtsus rahvamalevlaste tegevus, puudus koordineeritud juhtimine, malevlastel kippusid valvekorrad jääma juhuslikeks. Ja ka kõigile korrarikkumistele ei suudetud piiri panna. Asja pidi parandama Virtsu territoriaalse rahvamaleva ja ühiskondliku korrakaitsepunkti loomine.
1979. aasta veebruaris jõutigi tegudeni. Kalurikolhoosi «Lääne Kalur» juhatus andis Virtsu korrakaitsepunkti tarvis ruumid Virtsu osakonna. kontorisse ja auto GAZ-21. Korrakaitsepunkti ülemana pandi ametisse noor energiline mees, kommunist Heino Viita. Neljateistkümneliikmelise korrakaitsepunkti nõukogu eesotsas on aga kalurikolhoosi Virtsu osakonna juhataja, kommunist Mart Leiumaa. Need mehed on tänaseni Virtsu ühiskondlike õiguskaitseorganite ja töökollektiivide õiguskorraalase tegevuse suunajad. Tööd on nad suutnud kohusetundlike rahvamalevlaste abiga hästi teha. 1979. aasta töötulemuste eest anti maamalevatest Virtsu territoriaalsele rahvamalevale (komandör «Lääne Kaluri» Virtsu osakonna töökoja juhataja kommunist Jaan Kivisalu) rajoonis teine koht, korrakaitsepunkt aga tunnistati Haapsalu rajoonis parimaks.
Sel aastal pole tööhoog vaibunud. Mida on Virtsu rahvamalevlased teinud, millised on nende plaanid ja probleemid, sellest rääkisid «Lääne Kaluri» Virtsu osakonna eksperimentaaltsehhi brigadir Arvo Alt, autoremonditöökoja meister kommunist Aamo Vahtra, Jaan Kivisalu, varustusosakonna laohoidja kommunist Aivo Rand, kalur noor kommunist Eldur Lepik, kalatööstuse elektrikud, kommunistlik noor Tiit Leibak ja Helmut Vänt ning Heino Viita. Kõik nad on agarad ühiskonnatöös ja kiidetud töömehed. Kõigi üksmeelne arvamus oli, et Virtsus on rahvamalev hakanud korralikult tööle.
Olulisel kohal on muidugi reidid. Need on ikka nii seatud, et väljas oleks kaks malevlast ja üks ühiskondlik liiklusinspektor. Pole piirdutud korra loomisega üksnes Virtsus ja selle lähimas ümbruses. Käiakse reididel Massus ja Vatlas ning isegi Pärnu rajoonis. Nii nagu liiklusinspektoritega, on tihe koostöö ka kala- ja looduskaitseinspektoritega. Eriti pingelised päevad on kevadel kalade kudemise ajal. Kalakaitsjatega käiakse merel, Kasari jõel.
Suvel langeb malevlaste töö raskuspunkt Virtsu sadamale, eriti pingelised päevad on reede ja laupäev, kui paljud linlased oma autodega Saaremaale sõidavad. Siiani pole seal tänu malevlastele suuremaid korrarikkumisi olnud. Virtsu korrakaitsepunkti juurde on loodud rajoonis siiani ainuke ühiskondlik alaealiste asjade inspektsioon, mille tööd suunab Virtsu 8-kl. kooli õpetaja Hillar Laos. Inspektsiooni ettepanekul on korrakaitsepunkti nõukogu istungile kutsutud aru andma need vanemad, kelle lastel on halb õppeedukus, kelle tütred või pojad õhtuti hulguvad. Kasu sellistest vestlustest on ilmne, vanemad on suurendanud nõudlikkust oma laste suhtes. Hädas ollakse poistega, kes mopeedidega õhturahu rikuvad.
Noorte tehnikahuvi tuleks oskuslikult suunata ja ära kasutada. Virtsus on küll tehniliste spordialade klubi «West», kellel on olemas kartautosid ja krossirattaid, kuid noorte kätte pole need jõudnud. Peale paari võistluse korraldamise aastas oleks vaja tööle panna noorte tehnikaring, arvasid Virtsu malevlased.
Möödunud kvartalis koostasid Virtsu malevlased akti 17 avaliku korra rikkujale. Korrarikkujad kutsutakse nõukogu istungile, kus siis peetakse maha tõsine vestlus. Vajaduse korral esitatakse korrarikkuja kohta materjalid omapoolsete ettepanekutega töökoha ühiskondlikele organisatsioonidele ja ka vastavatele riiklikele orgänitele. Kalurikolhoosis «l ääne Kalur» on korrarikkujate suhtes kasutatud materiaalse mõjutamise vahendeid. Nii on mõnigi mees jäänud ilma kuni 1000 rubla suurusest preemiast. Korteri järjekorras jäetakse nad tahapoole.
«Need, kes kord meie istungile on korrarikkumiste pärast sattunud, ei soovi siia enam teist korda tulla,» Arvo Alt.
Korrakaitsepunktis on stend «Viinaninad», kuhu pannakse yälja nende nimed, kes on joobnutena malevlaste silma alla jäänud.
T. Joost
Pildil: Virtsu korrakaitsepunkti nõukogu liikmed Arvo Alt (vasakult) ja Aamo Vahtra, rahvamalevlane Aivo Rand, korrakaitsepunkti nõukogu liikmed Jaan Kivisalu, Heino Viita, KOR-i komissar Tiit Leibak, ühiskondlik kalakaitseinspektor Eldur Lepik ja rahvamalevlane Helmut Vänt. H. Pilteri foto
Töörahva Lipp, 9. oktoober 1980
Virtsu on alevik ja poolsaar ajaloolisel Läänemaal, alates 2017. aastast Pärnu maakonnas Lääneranna vallas. Virtsu poolsaare pindala koos Puhtulaiuga on umbes 7 km2. Alevik tekkis sadama ümbrusse 19. sajandi lõpul. 2018. a seisuga oli elanike 512 ja 2024. a. seisuga 498.
Virtsu on aastasadu olnud oluline sadamakoht. Oletatavasti oli siin juba 13. sajandi lõpus kindlusrajatisi. Tänapäeval on Virtsus kolm sadamat: Virtsu sadama kaudu toimub parvlaevaühendus saartega; Vanasadam (kalatööstus) ja Kalasadam (Vanalinna all).
Virtsus on Virtsu Kool (algkool 1940, lasteaed 1967, põhikool 1973, lasteaed ja põhikool ühinesid 2010, neljaklassiline kool ja lasteaed 2023), raamatukogu, Coop Konsum (2012), 110 kV alajaam (1964), kolm tuuleparki (2002, 2008, 2010), Virtsu Muuseum (1996), Valeri Kirsi vanasõidukite muuseum (2006), Omniva postiautomaat (2021), rahvamaja (2022), taaskasutuskeskus (2023), rannahoone (2023), Werderholmi kvartal (2024).
Tuletorn on ehitatud 1951. aastal. 1931-1968 tegutses Rapla-Virtsu kitsarööpmeline raudteeliin.
Virtsu Arenguselts on asutatud 2004. aastal. 2014. aastal algas Virtsu vasallilinnuse varemete konserveerimine ja mõisatalli rekonstrueerimine muuseum-seltsimajaks.
Virtsus tegutsevad Kvaliteetaken, EH Connector, Sirje Tamme Äri, Sadama kohvik, Anni Pubi, Alexela tankla, Jetoil. Kõmsil tegutsev traadivabrik AS K.MET ostis 2021. aastal Virtsus vana kalatehase krundi ning plaanib tulevikus kogu tootmise Virtsusse kolida.
Virtsu ümbrus on olnud Tallinnfilmi sagedane võttepaik. Siinkandis on filmitud Viimne reliikvia (1969, Pirita klooster oli ehitatud Kukeranda), Keskpäevane praam (1967), Valge laev (1970), Reigi õpetaja (1977), Pulmapilt (1980) jt.
Virtsu nimeline küla on Tartumaal Peipsiääre vallas.
Virtsu mõisatall sai põrandad soojaks
Virtsu tänavad ja teed
Aidamäe tee, Allika, Jaama, Kaare, Kadaka tee, Kase, Kõver, Laelatu tee, Lahe, Laheääre, Linnamäe, Majaka, Mere puiestee, Metsa, Mäe, Oru, Pargi, Puhtu tee, Põhja puiestee, Põllu, Rahu, Raudtee, Sepa, Tallinna maantee, Tammi tee, Tööstuse, Uisu, Uus, Vanalinna, Vanaluubi tee, Vee, Viire.
Virtsu Arenguselts on välja andnud raamatu “80 aastat kooliharidust Virtsus”
Raamatu koostasid Jüri Mõniste ja Mart Mõniste, kaane kujundas ja projektide joonised töötles Sulev Mõniste.
Projekti toetas Kohaliku Omaalgatuse Programm ja Hanila Toetusgrupp.
Raamatu maht on 192 lk, milles hulgaliselt huvitavaid pilte koolielust. On lühiülevaade Virtsu kooli 80. aastasest ajaloost, õpetajate elulugusid ja meenutusi, õpilaste koolimälestusi. Kõige lõpus on õpetajate ja lõpetajate nimekirjad.
Trükisooja raamatut saab endale osta 15€ eest Sirje Tamme poest aadressil Tööstuse 9a, Virtsu. Vajadusel saadame ka postiga. Anna oma soovist teada virtsu@virtsu.ee
Mõnusat lugemist!
Virtsu kodulehe esimene versioon sai avalikuks 6.01.2001.
Aegade jooksul on lehe arendamisele ja sisustamisele kaasa aidanud: Hilda Kaas, Aino Vahter, Jüri Mõniste, Mardo Leiumaa, Laine Vesker, Mart Leiumaa, Peeter Vissak, Arno Peksar, Eero Sahk, Olev Kaas, Andri Vatsfeldt, Airi Aavik, Kätlin Madisson, Margo Maas, Aimar Roomets, Viljar Rohula, Elen Sarapik, Karmen Vene, Margus Piilmann, Girta Päärson, Maris Raudsepp, Tiina Mõniste, Sulev Mõniste.
Ühisrinne õiguserikkumiste vastu.
Rahvamaleva käiseembleemi kandvaid mehi võib Virtsus kohata peaaegu igal õhtul. Sealses korrakaitsepunktis põleb valgus hilisööni. Kuni 1979. aastani kiratses Virtsus rahvamalevlaste tegevus, puudus koordineeritud juhtimine, malevlastel kippusid valvekorrad jääma juhuslikeks. Ja ka kõigile korrarikkumistele ei suudetud piiri panna. Asja pidi parandama Virtsu territoriaalse rahvamaleva ja ühiskondliku korrakaitsepunkti loomine.
1979. aasta veebruaris jõutigi tegudeni. Kalurikolhoosi «Lääne Kalur» juhatus andis Virtsu korrakaitsepunkti tarvis ruumid Virtsu osakonna. kontorisse ja auto GAZ-21. Korrakaitsepunkti ülemana pandi ametisse noor energiline mees, kommunist Heino Viita. Neljateistkümneliikmelise korrakaitsepunkti nõukogu eesotsas on aga kalurikolhoosi Virtsu osakonna juhataja, kommunist Mart Leiumaa. Need mehed on tänaseni Virtsu ühiskondlike õiguskaitseorganite ja töökollektiivide õiguskorraalase tegevuse suunajad. Tööd on nad suutnud kohusetundlike rahvamalevlaste abiga hästi teha. 1979. aasta töötulemuste eest anti maamalevatest Virtsu territoriaalsele rahvamalevale (komandör «Lääne Kaluri» Virtsu osakonna töökoja juhataja kommunist Jaan Kivisalu) rajoonis teine koht, korrakaitsepunkt aga tunnistati Haapsalu rajoonis parimaks.
Sel aastal pole tööhoog vaibunud. Mida on Virtsu rahvamalevlased teinud, millised on nende plaanid ja probleemid, sellest rääkisid «Lääne Kaluri» Virtsu osakonna eksperimentaaltsehhi brigadir Arvo Alt, autoremonditöökoja meister kommunist Aamo Vahtra, Jaan Kivisalu, varustusosakonna laohoidja kommunist Aivo Rand, kalur noor kommunist Eldur Lepik, kalatööstuse elektrikud, kommunistlik noor Tiit Leibak ja Helmut Vänt ning Heino Viita. Kõik nad on agarad ühiskonnatöös ja kiidetud töömehed. Kõigi üksmeelne arvamus oli, et Virtsus on rahvamalev hakanud korralikult tööle.
Olulisel kohal on muidugi reidid. Need on ikka nii seatud, et väljas oleks kaks malevlast ja üks ühiskondlik liiklusinspektor. Pole piirdutud korra loomisega üksnes Virtsus ja selle lähimas ümbruses. Käiakse reididel Massus ja Vatlas ning isegi Pärnu rajoonis. Nii nagu liiklusinspektoritega, on tihe koostöö ka kala- ja looduskaitseinspektoritega. Eriti pingelised päevad on kevadel kalade kudemise ajal. Kalakaitsjatega käiakse merel, Kasari jõel.
Suvel langeb malevlaste töö raskuspunkt Virtsu sadamale, eriti pingelised päevad on reede ja laupäev, kui paljud linlased oma autodega Saaremaale sõidavad. Siiani pole seal tänu malevlastele suuremaid korrarikkumisi olnud. Virtsu korrakaitsepunkti juurde on loodud rajoonis siiani ainuke ühiskondlik alaealiste asjade inspektsioon, mille tööd suunab Virtsu 8-kl. kooli õpetaja Hillar Laos. Inspektsiooni ettepanekul on korrakaitsepunkti nõukogu istungile kutsutud aru andma need vanemad, kelle lastel on halb õppeedukus, kelle tütred või pojad õhtuti hulguvad. Kasu sellistest vestlustest on ilmne, vanemad on suurendanud nõudlikkust oma laste suhtes. Hädas ollakse poistega, kes mopeedidega õhturahu rikuvad.
Noorte tehnikahuvi tuleks oskuslikult suunata ja ära kasutada. Virtsus on küll tehniliste spordialade klubi «West», kellel on olemas kartautosid ja krossirattaid, kuid noorte kätte pole need jõudnud. Peale paari võistluse korraldamise aastas oleks vaja tööle panna noorte tehnikaring, arvasid Virtsu malevlased.
Möödunud kvartalis koostasid Virtsu malevlased akti 17 avaliku korra rikkujale. Korrarikkujad kutsutakse nõukogu istungile, kus siis peetakse maha tõsine vestlus. Vajaduse korral esitatakse korrarikkuja kohta materjalid omapoolsete ettepanekutega töökoha ühiskondlikele organisatsioonidele ja ka vastavatele riiklikele orgänitele. Kalurikolhoosis «l ääne Kalur» on korrarikkujate suhtes kasutatud materiaalse mõjutamise vahendeid. Nii on mõnigi mees jäänud ilma kuni 1000 rubla suurusest preemiast. Korteri järjekorras jäetakse nad tahapoole.
«Need, kes kord meie istungile on korrarikkumiste pärast sattunud, ei soovi siia enam teist korda tulla,» Arvo Alt.
Korrakaitsepunktis on stend «Viinaninad», kuhu pannakse yälja nende nimed, kes on joobnutena malevlaste silma alla jäänud.
T. Joost
Pildil: Virtsu korrakaitsepunkti nõukogu liikmed Arvo Alt (vasakult) ja Aamo Vahtra, rahvamalevlane Aivo Rand, korrakaitsepunkti nõukogu liikmed Jaan Kivisalu, Heino Viita, KOR-i komissar Tiit Leibak, ühiskondlik kalakaitseinspektor Eldur Lepik ja rahvamalevlane Helmut Vänt. H. Pilteri foto
Töörahva Lipp, 9. oktoober 1980
“Kui Virtsu põles …”
Hind 25 eurot.
Tellimine virtsu@virtsu.ee
0 CommentsComment on Facebook