|
Sisukaart
Fotode kasutamine
ainult autori loal
ja viitega allikale.
webmaster
virtsu@virtsu.ee
|
 |
|
|
|
|
|
|
|
Virtsu Harrastusmuuseumi kogus on foto meestest
suure kalaga - Läänemeres haruldane pringel ehk
seakala. Pilt on tehtud 1939. aastal Virtsus
vangimaja taga mere ääres (praegu on seal kalatööstus).
Pildil keskel (vuntsidega) Mihkel Vahar (1881-1947). Mihkel
elas siis koos kahe tütrega vangimajas. Teised mehed
on Virtsus töötanud maamõõtjad.
Vaata pilti suuremalt: (jpg,
900x1200 pix, 316 KB)
|
| |
Virtsu on aastasadu olnud oluline sadamakoht. Oletatavasti oli siin juba 13.
saj. lõpus kindlusrajatisi.
Keskajal kuulus Virtsu Uexküllidele, nende mõisa on esimest korda mainitud 1459.
aastal (Werder, 1771-1876 Alt-Werder). Väike, kuid võimas, tulirelvadele
kohandatud läänilinnus rajati umbes 1430, esimesed usaldusväärsed teated 1465.
aastast. 1533-1534 talvel purustas piiskop Buxhöwdeni vägi Brandenburgi markkrahv
Wilhelmi käes olnud linnuse. Valmiera maapäeva otsusega (1536) keelustati selle
taastamine.
Üheksa aastat töötas Vana-Virtsu mõisas inspektorina tuntud kroonika autor Thomas
Hiärne (1638-1678). Tema koostatud saksakeelne "Eesti-, Liivi- ja Lätimaa
ajalugu" ilmus osaliselt trükituna 1794. a., täielikult 1835.
Oma kroonikasse on Hjärne, kokku kuhjanud ulatusliku materjali alates legendaarsete
teadetega muinasajast ja lõpetades konkreetsete faktidega oma kaasajast.
Alevik tekkis sadama ümbrusse 19. saj. lõpul.
20. sajandi algul kuulus nüüdse Hanila valla põhiosa Massu valda, lõunaserv Paatsalu valda. 1939 ühendati suurem osa Massu vallast, Lihula vallast Karuse ümbrus ja Paatsalu valla põhjaosa uueks Karuse vallaks. 1945 moodustati sellest Hanila, Karuse ja Massu külanõukogud, mis hiljem ühendati Hanila külanõukoguks. Sai nüüdse suuruse 1976 ja omavalitsusliku valla staatuse 20. II 1992.
1969 hakati Kõmsil esimest korda Eestis uurima muistseid põldusid.
|
Eestlasest piirivaht (randrüütel) Virtsu rannas. Juuli 1913
Johannes Pääsukese foto raamatust
"Johannes Pääsuke. Mees kahe kaameraga"
|
Aristarch
Sinkel (13. dets. 1912 - 25. sept. 1988)
Sündinud Virtsus postiametniku pojana, alg- ja keskhariduse
omandas Võrus 1921-30, 1935 lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna.
Oli kohtuametnik Pärnus ja Rakveres, 1941 rahvakohtunik Hiiumaal,
1942-44 sekretär Pärnu maa-ametis, 1944-80 Pärnu kaubandusvalitsuse
juriskonsult. Surnud Pärnus, maetud Pärnu metsakalmistule.
Kirjanduslikke katsetusi alustas 1940-ndate aastate lõpus. Ajalooline
romaan "Musta risti ikke all" (1956, II trükk 1959) käsitleb
Jüriöö ülestõusu. "Mõõgaga mõõdetud maa" (1959) on Põhjasõja
aegsest Pärnust ja Audru kihelkonnast. Käsikirja jäi romaan
"Lembitu" (1967). Följetoni- ja humoreskikogumikud "Saunapäev"
1967, "Päikeseprillid" 1971.
* * * * * Kultuurimälestised
Läänemaal on riikliku kaitse all kokku 1116 kultuurimälestistmälestist
(vaata Kultuurimälestiste Riikliku Registri veebilehte),
neist 207 Hanila valla territooriumil ja 12 Virtsus:
1.
Ohvrikivi
2. Ohvrikivi "Inimese ja
hundi jäljega kivi"
3. Puhtu mõisa
peahoone
4. Puhtu mõisa tall-tõllakuur
5. Virtsu mõisa peahoone kelder
6.
Virtsu mõisa park
7. Virtsu mõisa
pargi piirdemüür
8. Virtsu mõisa
väravahoone
9. Virtsu mõisa tall-tõllakuur
10. Virtsu mõisa ait
11. Virtsu mõisa valitsejamaja
12. Virtsu linnuse varemed
Ajaloomälestised
Läänemaal on riikliku kaitse all 65 ajaloomälestist,
neist 8 Hanila valla territooriumil:
1. II maailmasõjas
hukkunute ühishaud Hanila kalmistu
2. II
maailmasõjas hukkunute ühishaud Hanila kalmistu
3. Karuse kalmistu Karuse küla
4.
Karuse kirikuaed Karuse küla
5. Kõmsi
kalmistu Kõmsi küla
6. Hanila kalmistu
Hanila küla
7. Hanila kirikuaed Hanila
küla
8. Hanila külakooli hoone Hanila
küla
Arheoloogiamälestised
Läänemaal on riikliku kaitse all 385 arheoloogiamälestist,
neist 120 Hanila valla territooriumil.
Arhitektuurimälestised
Läänemaal on riikliku kaitse all 241 arhitektuurimälestist,
neist 30 Hanila valla territooriumil:
1. Karuse
kirikuaed Karuse küla
2. Hanila kirikuaed
Hanila küla
3. Hanila kirik Hanila küla
4. Hanila kirikuaia piirdemüür Hanila
küla
5. Karuse kirik Kinksi küla
6. Karuse kirikuaia piirdemüür Kinksi
küla
7. Karuse kirikuaia kabel Kinksi
küla
8. Massu mõisa peahoone Massu
küla
9. Massu mõisa park Massu
küla
10. Massu mõisa jääkelder Massu küla
11. Massu mõisa tall-tõllakuur Massu küla
12. Massu mõisa meierei Massu küla
13. Massu mõisa ait Massu küla
14. Vatla mõisa peahoone Vatla küla
15. Vatla mõisa park Vatla küla
16. Vatla mõisa pargi piirdemüür Vatla
küla
17. Vatla mõisa ait Vatla küla
18. Vatla mõisa tall-tõllakuur Vatla küla
19. Vatla mõisa kasvuhoone varemed Vatla küla
20. Vatla mõisa magasiait Vatla küla
21. Puhtu mõisa peahoone Virtsu alevik
22. Puhtu mõisa tall-tõllakuur Virtsu alevik
23. Virtsu mõisa peahoone kelder Virtsu alevik
24. Virtsu mõisa park Virtsu alevik
25. Virtsu mõisa pargi piirdemüür Virtsu
alevik
26. Virtsu mõisa väravahoone Virtsu alevik
27. Virtsu mõisa tall-tõllakuur Virtsu
alevik
28. Virtsu mõisa ait Virtsu alevik
29. Virtsu mõisa valitsejamaja Virtsu alevik
30. Virtsu linnuse varemed Virtsu alevik
Kunstimälestised
Läänemaal on riikliku kaitse all 435 kunstiimälestist,
neist 51 Hanila valla territooriumil:
1. Trapetsikujuline
hauaplaat, 13. saj. Hanila kirik
2. Trapetsikujuline
hauaplaat, 13. saj. Hanila kirik
3. Reinhold
v. Uxkülli ja ta abikaasa hauaplaat, 17. saj. I pool Hanila
kirik
4. Hauaplaat, 13. saj. Karuse kirik
5. Hauaplaat, 13. saj. Karuse kirik
6.
Hauaplaat, 13. saj. Karuse kirik
7. Ratasrist,
17. saj. Karuse kirik
8. Ratasrist, 17. saj.
Karuse kirik
9. Ratasrist, 17. saj. Karuse
kirik
10. Rist, 1623 Karuse kirik
11. Hauaplaadikatke, 13. saj. Karuse kirik
12. Ristimiskivi, 15. saj. Karuse kirik
13. Fr. Schilleri monument, 19. saj. Puhtu mõisa
park
14. Altar, fig. Chr. Ackermann, 1700(?), korpus, 1787 Karuse
kirik
15. Kantsel, Chr. Ackermann, 1697 Karuse kirik
16. Altar, Fr. Weiss, 1709 Hanila kirik
17. Kantsel, Fr. Weiss, 1709 Hanila kirik
18. Kapp, 19.saj. I pool Hanila kirik
19. Veinikann, 1903 Karuse kirik
20. Ristimisvaagen, 1889 Karuse kirik
21. Kroonlühter kuue tulega, 19. saj. Karuse kirik
22. Tornikell, C.Jürgens, 1885 Karuse kirik
23. Vitraazaken, 19. saj.lõpp Karuse kirik
24. Schmiti perekonna ratasristi katke, 17.saj. Karuse
kirik
25. Oreliprospekt, G. Hermann, Liepaja, 1866 Karuse
kirik
26. Krutsifiks, 1843 Karuse kirik
27. Uks, 18. saj. lõpp Massu mõis
28. Mälestussammas C. Th. Hellvigile, 1810 Puhtu
mõisa park
29. Mälestussammas M. E. von Kursellile, 19.saj. algus
Puhtu mõisa park
30. Mälestussammas, 19. saj. algus Puhtu mõisa
park
31. Mälestussammas, 1798 Puhtu mõisa park
32. Mälestussammas, 19. saj. algus Puhtu mõisa
park
33. Mälestussammas, 19. saj. algus Puhtu mõisa
park
34. Mälestussammas, 19. saj. Puhtu mõisa
park
35. Mälestussammas W. G. Wrangelile, 19. saj. algus
Puhtu mõisa park
36. Seinamaal "Grott", J.Tomson, 1847 Vatla
mõisa peahoone
37. Seinamaal-friis, 18.saj. Vatla mõisa peahoone
38. Ahi, 18. saj. lõpp Vatla mõisa peahoone
39. Kamin, 18. saj. Vatla mõisa peahoone
40. Uks, 18. saj. Vatla mõisa peahoone
41. Uks, 18. saj. Vatla mõisa peahoone
42. Välisuks, 19. saj. Hanila kirik
43. Surnuraam, 19/20.saj. Hanila kirik
44. Rist, 19.saj. Hanila kirikuaed
45. Küünlajalg, annet. 1846 Hanila kirik
46. Küünlajalg, annet. 1846 Hanila kirik
47. Oblaatide toos, 19.saj. Karuse kirik
48. Tornikell, 1882 Karuse kalmistu kabel
49. Altarimaal, A.Düreri järgi kopeerinud B.Baggern,
1888 Karuse kirik
50. Kroonlühter kümne tulega, 19.saj. Karuse
kirik
51. Kroonlühter kaheksateistkümne tulega, 19.saj.
Karuse kirik
* * * * * Kombest
valmistada kalendritähtpäevadel inimesena riietatud õlgkuju
(Metsik, kada, Tahma-Toomas, nääripoiss, tuhkapoiss jt)
Ergo-Hart Västrik, ajakirjast
[
Sator nr. 1 ]
"Käesolevas töös võtan lähema vaatluse alla
metsiku tegemise e. Lääne-Eestis tuntud kombe valmistada metsikuks
nimetatud ja inimesena riietatud õlgkuju, mis kanti mõnel talvisel
rahvakalendri tähtpäeval oma kogukonna piiridest välja, omistades
ettevõetud toimingule erinevaid tähendusi. Püüan leida vastust
küsimusele, mis laadi kommet metsiku tegemine endast kujutas
ning missugusesse pärimuskihistusse kuulub ta eesti rahvausundi
kontekstis, ühtlasi suhtestada toiming teiste sarnaste kommetega
eesti rahvakalendris. [...]
Varasemad teated metsiku tegemise kohta on kirja pannud 17.
sajandi lõpul ja 18. sajandi algul Lääne-Eestis (täpsemalt Lääne-
ja Pärnumaal) tegutsenud baltisakslastest pastorid ning ametivõimude
esindajad: Virtsu mõisas inspektorina töötanud Thomas
Hiärne (1678), Audru kirikuvisitatsiooni protokolli kirjutaja
(1680), Pärnu raehärra Johann Günther Gerlach (1680), Karuse
pastor H. M. Philipp (1693), Mihkli pastor Heinrich Göseken
(1694) ning Hanila pastor Erich Christian Weidenhain
(1709). [...]
1678. on Hiärne teose Ehst-, Lyf- und Lettlaendische Geschichte
käsikirja arvatav valmimisaeg, kuigi raamat trükiti alles 1794.
aastal. Hiärne asjakohases tekstis kõneldakse Eestimaal levinud
ebausukombest ning täpsem kohamääratlus puudub, kuid võime arvata,
et tähelepanek puudutab Hanila kihelkonda ja Virtsut,
sest just seal tegutses Hiärne inspektorina 1669. aastal, mil
ta hakkas "koguma ajaloolisi dokumente ja andmeid mälestusmärkide
kohta" (Laugaste 1963, 304). Tähelepanuväärne on ka tõik, et
Hiärne oli kurt, mistõttu tema teadmised metsiku kohta peaksid
põhinema mingil senitundmatul käsikirjalisel allikal või isiklikel
vaatlustel (samas). [...]
* * * * *
Post ja telegraaf
1. jaanuaril 1892. a. algasid Virtsu telegraafijaoskonnas
postioperatsioonid, 1893. a. avati hoiukassa.
EAA
322-1-604, 322-1-72
1900. a. alates Virtsu postijaam postioperatsioone
ei teostanud.
EAA 322-1-72
16. aug. 1900.a avati Virtsu tuletornis telefoniabijaoskond.
EAA 322-1-654
Eerik Selli poolt Eesti Ajalooarhiivis
tehtud märkmeid vahendas Elmo Viigipuu
* * * * *
|
| |
Kaitseliidu Virtsu kompanii
raudteejaama ees 1937. a. Võidupühal
Foto H. Polbergi kogust
|
| |
Olaus Magnuse kaart 1539. aastast
(detail)
Raamatust "Muistsed
laevad, iidsed paadid"
|
| |
M. Strubyczi kaart 1589. aastast
(detail)
Kaart [
Miksikese ] veebilehelt
|
Kaardi autor M. Strubycz (1520-1579) töötas pärast Liivimaa
vallutamist Poola poolt mõnda aega Kokneses notarina. Strubycz
tundis suurt huvi Baltimaade vastu ja liikus siin korduvalt
ringi. See süvendas tema teadmisi käsitletava ala suhtes. Ta
koostas Liivimaa ladinakeelse ajaloo ning Venemaa läänepoolsete
alade kaardi, mis hõlmab maa-ala Balti merest ida suunas Jaroslavini
ja lõuna suunas Niemunase jõeni.
Tähelepandav on kaardil leiduvate asulate nimede rohkus. Linnad
on kujutatud mitmetornilistena, lossid, kloostrid ja mõisad
ühetornilistena. Kõigi nende asukohad on tähistatud joonise
keskel asuva väikese ringikesega. Eesti linnadest on kaardil
tähistatud Tallinn (Reuel), Narva (Narua), Pärnu (Pernaw), Tartu
(Derpt) ja Viljandi (Fellin). Lossidest ja mõisatest on kaardil
kujutatud Hiiumaal Dachden. Kas selle nimetuse all peitub Suuremõisa
mõis või Hiiumaa on teadmata. Saaremaal esinevad asulatest Kuressaare
(Arensburgk) ja Maasilinn (Sonneburg). Mandril asuvatest mõisatest,
lossidest ja kloostritest on kaardil tähistatud järgmised: Padise
(Pades), Haapsalu (Haspel), Lihula (Leal), Velise (Tolk), Kiviloo
(Fegwevr), Pärnu (Pernaw), Virtsu (Werder), Kolga (Kolk),
Pirita (Birgita), Porkuni (Borch), Paide (Weissen), Puurmanni
(Talkef), Kavilda (Canelicht), Rõngu (Ringen), Helme (Helmet),
Vasknarva (Neuschlos), Kiltsi (Assa), Laiuse (Lais), Toolse
(Tolsburg), Kastre (Werbeck), Otepää (Oben Pel), Vastseliina
(Nuhaus), Sõmerpalu (Samerpal), Vaabina (Olsen) ja Koiküla (Adzel).
Seega on Eestis kujutatud 31 linna või väiksemat asulat.
S. Künnapuu artiklist [
Eesti 16. sajandi maakaartidel ]
|
Rootsi kaart 1712. aastast (detail)
Repro Mart Mõniste
kogust
|
| |
Rootsi kaart 1815. aastast (detail)
Repro Mart Mõniste
kogust
|
| |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
