|
Sisukaart
Fotode kasutamine
ainult autori loal
ja viitega allikale.
webmaster
virtsu@virtsu.ee
|
 |
|
|
|
|
|
|
|
Viirtsu Harrastusmuuseumi kogus on foto meestest
suure kalaga - Läänemeres haruldane pringel ehk
seakala. Pilt on tehtud 1939. aastal Virtsus
vangimaja taga mere ääres (praegu on seal kalatööstus).
Pildil keskel (vuntsidega) Mihkel Vahar (1881-1947). Mihkel
elas siis koos kahe tütrega vangimajas. Teised mehed
on Virtsus töötanud maamõõtjad.
Vaata pilti suuremalt: (jpg,
900x1200 pix, 316 KB)
|
| |
Virtsu on aastasadu olnud oluline sadamakoht. Oletatavasti oli siin juba 13.
saj. lõpus kindlusrajatisi.
Keskajal kuulus Virtsu Uexküllidele, nende mõisa on esimest korda mainitud 1459.
aastal (Werder, 1771-1876 Alt-Werder). Väike, kuid võimas, tulirelvadele
kohandatud läänilinnus rajati umbes 1430, esimesed usaldusväärsed teated 1465.
aastast. 1533-1534 talvel purustas piiskop Buxhöwdeni vägi Brandenburgi markkrahv
Wilhelmi käes olnud linnuse. Valmiera maapäeva otsusega (1536) keelustati selle
taastamine.
Üheksa aastat töötas Vana-Virtsu mõisas inspektorina tuntud kroonika autor Thomas
Hiärne (1638-1678). Tema koostatud saksakeelne "Eesti-, Liivi- ja Lätimaa
ajalugu" ilmus osaliselt trükituna 1794. a., täielikult 1835.
Oma kroonikasse on Hjärne, kokku kuhjanud ulatusliku materjali alates legendaarsete
teadetega muinasajast ja lõpetades konkreetsete faktidega oma kaasajast.
Alevik tekkis sadama ümbrusse 19. saj. lõpul.
20. sajandi algul kuulus nüüdse Hanila valla põhiosa Massu valda, lõunaserv Paatsalu valda. 1939 ühendati suurem osa Massu vallast, Lihula vallast Karuse ümbrus ja Paatsalu valla põhjaosa uueks Karuse vallaks. 1945 moodustati sellest Hanila, Karuse ja Massu külanõukogud, mis hiljem ühendati Hanila külanõukoguks. Sai nüüdse suuruse 1976 ja omavalitsusliku valla staatuse 20. II 1992.
1969 hakati Kõmsil esimest korda Eestis uurima muistseid põldusid.
|
Eestlasest piirivaht (randrüütel) Virtsu rannas. Juuli 1913
Johannes Pääsukese foto raamatust
"Johannes Pääsuke. Mees kahe kaameraga"
|
|
Krimmi sõda Läänemerel 1854-1866
6. augustil 1855 hõivas "Desperate" meeskond Virtsu sadama ja hävitas seal mõned riigile kuuluvad ehitised.
H. Ojalo, M. Õun "Aur ja Püssirohi. Võitlused Läänemerel 19. sajandil"
* * * * *
Aristarch
Sinkel (13. dets. 1912 - 25. sept. 1988)
Sündinud Virtsus postiametniku pojana, alg- ja keskhariduse
omandas Võrus 1921-30, 1935 lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna.
Oli kohtuametnik Pärnus ja Rakveres, 1941 rahvakohtunik Hiiumaal,
1942-44 sekretär Pärnu maa-ametis, 1944-80 Pärnu kaubandusvalitsuse
juriskonsult. Surnud Pärnus, maetud Pärnu metsakalmistule.
Kirjanduslikke katsetusi alustas 1940-ndate aastate lõpus. Ajalooline
romaan "Musta risti ikke all" (1956, II trükk 1959) käsitleb
Jüriöö ülestõusu. "Mõõgaga mõõdetud maa" (1959) on Põhjasõja
aegsest Pärnust ja Audru kihelkonnast. Käsikirja jäi romaan
"Lembitu" (1967). Följetoni- ja humoreskikogumikud "Saunapäev"
1967, "Päikeseprillid" 1971.
* * * * * Kultuurimälestised
Läänemaal on riikliku kaitse all kokku 1222 kultuurimälestist
(vaata Kultuurimälestiste Riiklik Register),
neist 240 Hanila valla territooriumil ja 12 Virtsus:
Arheoloogiamälestised:
1.
Ohvrikivi
2. Ohvrikivi "Inimese ja
hundi jäljega kivi"
Ehitusmälestised:
3. Puhtu mõisa
peahoone
4. Puhtu mõisa tall-tõllakuur
5. Virtsu mõisa peahoone kelder
6.
Virtsu mõisa park
7. Virtsu mõisa
pargi piirdemüür
8. Virtsu mõisa
väravahoone
9. Virtsu mõisa tall-tõllakuur
10. Virtsu mõisa ait
11. Virtsu mõisa valitsejamaja
12. Virtsu linnuse varemed
* * * * * Kombest
valmistada kalendritähtpäevadel inimesena riietatud õlgkuju
(Metsik, kada, Tahma-Toomas, nääripoiss, tuhkapoiss jt)
Ergo-Hart Västrik, ajakirjast
[
Sator nr. 1 ]
"Käesolevas töös võtan lähema vaatluse alla
metsiku tegemise e. Lääne-Eestis tuntud kombe valmistada metsikuks
nimetatud ja inimesena riietatud õlgkuju, mis kanti mõnel talvisel
rahvakalendri tähtpäeval oma kogukonna piiridest välja, omistades
ettevõetud toimingule erinevaid tähendusi. Püüan leida vastust
küsimusele, mis laadi kommet metsiku tegemine endast kujutas
ning missugusesse pärimuskihistusse kuulub ta eesti rahvausundi
kontekstis, ühtlasi suhtestada toiming teiste sarnaste kommetega
eesti rahvakalendris. [...]
Varasemad teated metsiku tegemise kohta on kirja pannud 17.
sajandi lõpul ja 18. sajandi algul Lääne-Eestis (täpsemalt Lääne-
ja Pärnumaal) tegutsenud baltisakslastest pastorid ning ametivõimude
esindajad: Virtsu mõisas inspektorina töötanud Thomas
Hiärne (1678), Audru kirikuvisitatsiooni protokolli kirjutaja
(1680), Pärnu raehärra Johann Günther Gerlach (1680), Karuse
pastor H. M. Philipp (1693), Mihkli pastor Heinrich Göseken
(1694) ning Hanila pastor Erich Christian Weidenhain
(1709). [...]
1678. on Hiärne teose Ehst-, Lyf- und Lettlaendische Geschichte
käsikirja arvatav valmimisaeg, kuigi raamat trükiti alles 1794.
aastal. Hiärne asjakohases tekstis kõneldakse Eestimaal levinud
ebausukombest ning täpsem kohamääratlus puudub, kuid võime arvata,
et tähelepanek puudutab Hanila kihelkonda ja Virtsut,
sest just seal tegutses Hiärne inspektorina 1669. aastal, mil
ta hakkas "koguma ajaloolisi dokumente ja andmeid mälestusmärkide
kohta" (Laugaste 1963, 304). Tähelepanuväärne on ka tõik, et
Hiärne oli kurt, mistõttu tema teadmised metsiku kohta peaksid
põhinema mingil senitundmatul käsikirjalisel allikal või isiklikel
vaatlustel (samas). [...]
* * * * *
Post ja telegraaf
1. jaanuaril 1892. a. algasid Virtsu telegraafijaoskonnas
postioperatsioonid, 1893. a. avati hoiukassa.
EAA
322-1-604, 322-1-72
1900. a. alates Virtsu postijaam postioperatsioone
ei teostanud.
EAA 322-1-72
16. aug. 1900.a avati Virtsu tuletornis telefoniabijaoskond.
EAA 322-1-654
Eerik Selli poolt Eesti Ajalooarhiivis
tehtud märkmeid vahendas Elmo Viigipuu
* * * * *
|
| |
Kaitseliidu Virtsu kompanii
raudteejaama ees 1937. a. Võidupühal
Foto H. Polbergi kogust
|
| |
Olaus Magnuse kaart 1539. aastast
(detail)
Raamatust "Muistsed
laevad, iidsed paadid"
|
| |
M. Strubyczi kaart 1589. aastast
(detail)
Kaart [
Miksikese ] veebilehelt
|
Kaardi autor M. Strubycz (1520-1579) töötas pärast Liivimaa
vallutamist Poola poolt mõnda aega Kokneses notarina. Strubycz
tundis suurt huvi Baltimaade vastu ja liikus siin korduvalt
ringi. See süvendas tema teadmisi käsitletava ala suhtes. Ta
koostas Liivimaa ladinakeelse ajaloo ning Venemaa läänepoolsete
alade kaardi, mis hõlmab maa-ala Balti merest ida suunas Jaroslavini
ja lõuna suunas Niemunase jõeni.
Tähelepandav on kaardil leiduvate asulate nimede rohkus. Linnad
on kujutatud mitmetornilistena, lossid, kloostrid ja mõisad
ühetornilistena. Kõigi nende asukohad on tähistatud joonise
keskel asuva väikese ringikesega. Eesti linnadest on kaardil
tähistatud Tallinn (Reuel), Narva (Narua), Pärnu (Pernaw), Tartu
(Derpt) ja Viljandi (Fellin). Lossidest ja mõisatest on kaardil
kujutatud Hiiumaal Dachden. Kas selle nimetuse all peitub Suuremõisa
mõis või Hiiumaa on teadmata. Saaremaal esinevad asulatest Kuressaare
(Arensburgk) ja Maasilinn (Sonneburg). Mandril asuvatest mõisatest,
lossidest ja kloostritest on kaardil tähistatud järgmised: Padise
(Pades), Haapsalu (Haspel), Lihula (Leal), Velise (Tolk), Kiviloo
(Fegwevr), Pärnu (Pernaw), Virtsu (Werder), Kolga (Kolk),
Pirita (Birgita), Porkuni (Borch), Paide (Weissen), Puurmanni
(Talkef), Kavilda (Canelicht), Rõngu (Ringen), Helme (Helmet),
Vasknarva (Neuschlos), Kiltsi (Assa), Laiuse (Lais), Toolse
(Tolsburg), Kastre (Werbeck), Otepää (Oben Pel), Vastseliina
(Nuhaus), Sõmerpalu (Samerpal), Vaabina (Olsen) ja Koiküla (Adzel).
Seega on Eestis kujutatud 31 linna või väiksemat asulat.
S. Künnapuu artiklist [
Eesti 16. sajandi maakaartidel ]
|
Rootsi kaart 1712. aastast (detail)
Repro Mart Mõniste
kogust
|
| |
Rootsi kaart 1815. aastast (detail)
Repro Mart Mõniste
kogust
|
| |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
