|
Sisukaart
Fotode kasutamine
ainult autori loal
ja viitega allikale.
webmaster
virtsu@virtsu.ee
|
 |
|
|
|
|
|
|
II maailmasõda
|
1944
Suund Virtsule
Raamatust Punane terror ja Läänemaa
II. Voldemar Pinn. Haapsalu 1990 lk. 61.
"Kapten Peeter Kangro kirjeldab oma mälestustes, kuidas
ta 21. septembril Virtsule lähenes. Risti taga peatasid
nad masina. Arutati päeva jooksul läbi elatud sündmusi. Päike
oli juba loojunud ja pimedus võttis maad. Korraga lõi taevas
nende selja taga Tallinna kohal helevalgeks. Punalendurid olid
taas Tallinna kohal "jõulupuu" süüdanud. Algas venelaste viimane
rünnak kaitsetule linnale.
Sõit jätkus. Mööduti mitmest suurest vene sõjavangide kolonnist.
Mida enam Virtsule läheneti, seda rohkem neid oli. Neid oli
võsastikes, heinamaadel, põldudel. Öö tulekul olid nad süüdanud
lõkketuled, mille ääres end gruppide viisi soojendati.
Oli teada, et öösel Virtsu sadamast Saaremaale ei pääse. Seepärast
otsustas Kangro, et ööbida tuleb mõnes talus enne Virtsut. Pöörduti
autoga maanteelt ühte tallu, ilmselt Kõmsi või Hanila mail.
Nende õnneks oli talu põgenikest tühi, pererahvas lahke ja vastutulelik.
Põgenikele anti tuba ja pakuti süüa. Magamisest ei tulnud aga
midagi välja. Liiga pingul olid inimeste närvid. Juteldi veel
pererahvaga ja arutati, mis saab. Sageli käidi väljas kuulamas.
Võis see ju olla üks viimastest öödest kodumaa tähistaeva all.
Reedel, 22. septembril kell seitse alustati sõitu Virtsusse.
Oldi vaevalt paar kilomeetrit sõitnud, kui saksa sõdurid peatasid
auto ja teatasid, et maantee on eelmisel päeval mineeritud.
Tulid siis kaasa ja aitasid ohtlikest kohtadest üle.
Virtsu sadamat oli raske ära tunda. Sellest oli saanud suur
sõjapõgenike laager. Siia oli koondatud tuhandeid räbaldunud
vange. Varasemad apaatse ilmega sõjavangid olid nagu ümber sündinud.
Küllap nad taipasid, et sakslaste lips on läbi. Aga paljud neist
kartsid ka päästmist Punaarmee poolt. Oli ju "rahvaste isa"
ise välja öelnud, et sõjavange pole, on vaid reeturid. Ja seda,
mida reeturitega Venemaal tehakse, teadsid nad täpselt. Mingi
lootusesäde nende silmis siiski paistis.
Peale sõjavangide oli Virtsu kogunenud eraisikuid, üksikuid
sõjaväelasi, omakaitselasi, Tartu Ülikooli katsejaamade töötajaid
ja palju teisi. Kõik nad ootasid ülepääsu Saaremaale. Koos selle
tohutu inimmassiga oli siia aetud suurel hulgal ka loomi, eriti
tõukarja. Käis meeletu sagimine, jooksmine. Kõigi oli üks ja
sama soov: saada sõjaväe praamile, mis viiks neid Kuivastusse.
Ehkki praame oli käigus kümneid, tuli järjekorras oodata.
Peagi jõudis järjekord siiski ka nendeni."
* * * * *
Lääne-Eesti saarestiku hõivamises 1944. aastal osalesid
2 laskurkorpust, merejalaväebrigaad ja 123 laeva. Õhust toetasid
kaks ründelennuväediviisi ja 13. õhuarmee. |
* * * * *
5. oktoobril ületas Eesti laskurkorpus Väikese väina,
samal päeval maabusid Saaremaa põhjarannikul 129. laskurkorpuse
väeosad Hiiumaalt. 9. oktoobril jõudis Eesti korpus Sõrve poolsaarele,
kus pealetung soikus, sest sakslased olid rajanud mitu tugevat
kaitseliini, said mere kaudu täiendavaid väeosi ja sõjalaevadelt
märkimisväärset tuletoetust. Sõrve hõivati 24. novembril. Sakslaste
kaotused kogu saarestikus olid 7000 meest langenute-haavatutena
ja 500 vangilangenut.
* * * * *
|
1974. aastal avati Virtsu sadamas mälestuskivi
dessandi 30. aastapäeva puhul. Kohalolijatele jagati
suveniirembleemi (üsna vaoshoitud kujundusega). Mälestuskivi
ise viidi uue sadamahoone valmimise aegu ära kalakombinaadi
hoovile, kus ta praegugi asub. Nimelt oli tahvlile sattunud
vale kuupäev - 28. september! Sadamasse toodi uus kivi
ja pandi uus tahvel, seekord õige kuupäevaga - 29. september.
|
Mälestuskivi Virtsu sadamas
"29. septembril 1944. a. ületasid
8. Eesti laskurkorpuse 249. diviisi
925. laskurpolgu võitlejad Puna-
lipulise Balti Laevastiku kaatritel
esimestena Suure väina ja maabusid
vaenlase tule all Muhu saarel
29 сентября 1944 г. бойцы 925-го
стрелкового полка 249-ой дивизии
8-го Эстонского стрелкового корпуса
на катерах Краснознаменного Балтфлота
первыми форсировали пролив Суур-Вяйн
и высадились на остров Муху"
|
Punaväelaste hauad Hanila kalmistul
Enamus Hanilasse maetutest on haavadesse surnud Hanila koolimajas olnud välihaiglas 1944 aasta sügisel. Kahel ühishaual olevatele tahvlitele on kantud kokku 90 nime. Obeliskil olevad mustast graniidist tekstitahvlid uuendati 2004. aasta augustis Lihula mälestusmärgi kampaania ajal.
|
Ühishauad Hanila kalmistul peasissekäigu kõrval 2003. aastal
Mart Mõniste fotod. Juuni 2005 / Juuli 2006
|
| |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
