|
"1949. aasta aprillis ühinesid 27 kaluriperet (neist 11 rannapüügikalurit)
ühismajapidamisse Virtsu Kalur. Kokku oli 3 mootorpaati ja 5
sõudepaati, 28 liiki väikemõrdu, kilu- ja räimevõrke. Esimesel
ühise töö aastal püüti 240 ts kala. Majandil oli 320 hektarit
põllumajanduslikku maad ja 18 hobust.
Virtsu Kaluri asutajaliikmed olid Emilie Kepp, Liidia Kruus,
Aleksander Küla, Timofei Maas, Mihkel Noor, Sander Noor, Georgi
Pruul, Kirill Rahu, Elviine Sillukse, Helena Soop, Alise Tammik.
1960. aastaks oli liikmete arv kasvanud 57-ni, kalureid oli
24. Arvel oli 24 mootorpaati ja aastane väljapüük 2400 ts.
1961. aastal osteti esimesed väiketraalid. Samal aastal ehitati
esimene 4 korteriga elumaja.
1965. aastal oli kolhoosi preservitsehhi toodang 200 000 tingtoosi.
1967. a. valmis 50-kohaline lasteaed.
1973. aastaks oli kolhoosil 4 SRT-tüüpi ookeanilaeva, 1 transportkülmutusalus,
10 traallaeva, üle 60 püügipaadi, 2 RR-tüüpi kalavastuvõtulaeva,
kalakombinaat, külmhoone, plekitööstus, metalltoodete tsehh
ja muu abitootmine, mis vajalik kalapüügiks ja -töötlemiseks."
Virtsu Kaluri häälekandja
Kurss nr. 21 1974. a. (Virtsu Harrastusmuuseumist).
Virtsu Kalur ühendati 1975. aastal Haapsalu Kaluriga, uueks nimeks sai Lääne Kalur. 1979. aastal osteti juurde Haapsalu kalakombinaat ja 1981 liideti Vormsi sovhoos. Detsembris 1990 reorganiseeriti kalurikolhoos Lääne Kalur aktsiaseltsideks. * * * * *
|