Sisukaart

Fotode kasutamine ainult autori loal ja viitega allikale.

Veebimeister
webmaster@virtsu.ee

Uuendatud
13.12.2025

Comments Box SVG iconsUsed for the like, share, comment, and reaction icons
2 tundi tagasi

Naaritsad kolisid Virtsu.
Sellest on juba mõni kuu tagasi, kui Haapsalust metsapunkti töökojast hakkasid Virtsu saabuma autod, koormaks väikesed isemoodi kastid. Pealtnäha olid need midagi koerakuudi ja mesipuu vahepealset. Koormad kastidega keerasid endise raudteejaama kaubaaida juures raudteetammile, mis nüüd autotee ülesandeid täidab. Umbes kilomeeter maad kaubaaidast laoti koorem maha. Kes nüüd neid kaste lähemalt vaatas, võis veenduda, et tegemist on ikkagi loomapuuridega. Et „Virtsu Kalur» siiasamasse karusloomakasvatust asutab, siis võis juba arvata, et puurid naaritsate ja sinirebaste tarvis kohale toodi.
Nüüd hakkab karusloomafarm ilmet võtma. Söödaköök, mis küll väikse tehase mõõdud välja annab, hakkab ka juba valmis saama. Naaritsafarmis on valmis katusealused, puurid kohal ja 800 tõulooma Audrust kohale toodud. Tumepruunid, peaaegu küll mustad loomad on puurides veel aravõitu — võõras ümbrus ja. võõrad talitajad. Aga mõni uus asukas on juba üsna julgeks käinud, ronib talitajale süllegi. Omajagu häirivad ka uudistajad, keda küll aeda sisse ei lasta, kuid ka aia taga vaatajad ilmselt loomadele ei meeldi.
Toiduks saavad loomad lihajäätmeid (ka hobuseliha), kala, tanguputru, vitamiinikontsentraate jne. Vett valatakse joogikünadesse, et janu poleks vaja kannatada. Talitajaid on praegu neli. Nagu farmijuhataja ütleb, olevat töökoormus praegu liiga suur — 800 loomale oleks vaja 5—6 hooldajat.
Kevadeks kasvab karusloomade arv mitmekordseks, see on siis, kui tulevad pojad Nende jaoks on praegu ehitamisel uus sektor. Ka sinirebaste sektor on praegu ehitamisjärgus. Karusloomafarm on „Virtsu Kaluri» üheks suuremaks ettevõtmiseks lõppeval viisaastakul. Farmi ehitamisel arvestati, et karusloomade söödaratsioonist moodustab suure osa kala. Kolhoosil aga pole kusagile panna kaaspüügiga saadud mittestandardset kala. Nüüd läheb see täie ette. Tuleval aastal tahetakse karusloomakasvatusest saada 150 tuhat rubla sissetulekut. Uue viisaastaku lõpuks kasvab tulu sellest majandusharust juba neljakordseks.
Töörahva Lipp, 5. detsember 1970
... Näe rohkemNäe vähem

Naaritsad kolisid Virtsu.
Sellest on juba mõni kuu tagasi, kui Haapsalust metsapunkti töökojast hakkasid Virtsu saabuma autod, koormaks väikesed isemoodi kastid. Pealtnäha olid need midagi koerakuudi ja mesipuu vahepealset. Koormad kastidega keerasid endise raudteejaama kaubaaida juures raudteetammile, mis nüüd autotee ülesandeid täidab. Umbes kilomeeter maad kaubaaidast laoti koorem maha. Kes nüüd neid kaste lähemalt vaatas, võis veenduda, et tegemist on ikkagi loomapuuridega. Et „Virtsu Kalur» siiasamasse karusloomakasvatust asutab, siis võis juba arvata, et puurid naaritsate ja sinirebaste tarvis kohale toodi. 
Nüüd hakkab karusloomafarm ilmet võtma. Söödaköök, mis küll väikse tehase mõõdud välja annab, hakkab ka juba valmis saama. Naaritsafarmis on valmis katusealused, puurid kohal ja 800 tõulooma Audrust kohale toodud. Tumepruunid, peaaegu küll mustad loomad on puurides veel aravõitu — võõras ümbrus ja. võõrad talitajad. Aga mõni uus asukas on juba üsna julgeks käinud, ronib talitajale süllegi. Omajagu häirivad ka uudistajad, keda küll aeda sisse ei lasta, kuid ka aia taga vaatajad ilmselt loomadele ei meeldi. 
Toiduks saavad loomad lihajäätmeid (ka hobuseliha), kala, tanguputru, vitamiinikontsentraate jne. Vett valatakse joogikünadesse, et janu poleks vaja kannatada. Talitajaid on praegu neli. Nagu farmijuhataja ütleb, olevat töökoormus praegu liiga suur — 800 loomale oleks vaja 5—6 hooldajat. 
Kevadeks kasvab karusloomade arv mitmekordseks, see on siis, kui tulevad pojad Nende jaoks on praegu ehitamisel uus sektor. Ka sinirebaste sektor on praegu ehitamisjärgus. Karusloomafarm on „Virtsu Kaluri» üheks suuremaks ettevõtmiseks lõppeval viisaastakul. Farmi ehitamisel arvestati, et karusloomade söödaratsioonist moodustab suure osa kala. Kolhoosil aga pole kusagile panna kaaspüügiga saadud mittestandardset kala. Nüüd läheb see täie ette. Tuleval aastal tahetakse karusloomakasvatusest saada 150 tuhat rubla sissetulekut. Uue viisaastaku lõpuks kasvab tulu sellest majandusharust juba neljakordseks.
Töörahva Lipp, 5. detsember 1970
Comments Box SVG iconsUsed for the like, share, comment, and reaction icons
3 nädalat tagasi

Läänerannal on suur süda!
Aitäh kõigile, kes te ikka ja jälle kogukonna tegemistes kaasa lööte, kes te neid eest veate!
Video: Hegert Vesik

#laanerannavald
... Näe rohkemNäe vähem

2 CommentsComment on Facebook

Järgmine kord võiks kokku joostes ka mõne kujundi moodustada.

Kaunilt tehtud.

Virtsu kaart

Virtsu on alevik ja poolsaar ajaloolisel Läänemaal, alates 2017. aastast Pärnu maakonnas Lääneranna vallas. Virtsu poolsaare pindala koos Puhtulaiuga on umbes 7 km2. Alevik tekkis sadama ümbrusse 19. sajandi lõpul. 2018. a seisuga oli elanike 512 ja 2024. a. seisuga 498.

Virtsu on aastasadu olnud oluline sadamakoht. Oletatavasti oli siin juba 13. sajandi lõpus kindlusrajatisi. Tänapäeval on Virtsus kolm sadamat: Virtsu sadama kaudu toimub parvlaevaühendus saartega; Vanasadam (kalatööstus) ja Kalasadam (Vanalinna all).

Virtsus on Virtsu Kool (algkool 1940, lasteaed 1967, põhikool 1973, lasteaed ja põhikool ühinesid 2010, neljaklassiline kool ja lasteaed 2023), raamatukogu, Coop Konsum (2012), 110 kV alajaam (1964), kolm tuuleparki (2002, 2008, 2010), Virtsu Muuseum (1996), Valeri Kirsi vanasõidukite muuseum (2006), Omniva postiautomaat (2021), rahvamaja (2022), taaskasutuskeskus (2023), rannahoone (2023), Werderholmi kvartal (2024).

Tuletorn on ehitatud 1951. aastal. 1931-1968 tegutses Rapla-Virtsu kitsarööpmeline raudteeliin. 

Virtsu Arenguselts on asutatud 2004. aastal. 2014. aastal algas Virtsu vasallilinnuse varemete konserveerimine ja mõisatalli rekonstrueerimine muuseum-seltsimajaks.

Virtsus tegutsevad Kvaliteetaken, EH Connector, Sirje Tamme Äri, Sadama kohvik, Anni Pubi, Alexela tankla, Jetoil. Kõmsil tegutsev traadivabrik AS K.MET ostis 2021. aastal Virtsus vana kalatehase krundi ning plaanib tulevikus kogu tootmise Virtsusse kolida.

Virtsu ümbrus on olnud Tallinnfilmi sagedane võttepaik. Siinkandis on filmitud Viimne reliikvia (1969, Pirita klooster oli ehitatud Kukeranda), Keskpäevane praam (1967), Valge laev (1970), Reigi õpetaja (1977), Pulmapilt (1980) jt.

Virtsu nimeline küla on Tartumaal Peipsiääre vallas.

Virtsu mõisatall sai põrandad soojaks

Virtsu tänavad ja teed

Aidamäe tee, Allika, Jaama, Kaare, Kadaka tee, Kase, Kõver, Laelatu tee, Lahe, Laheääre, Linnamäe, Majaka, Mere puiestee, Metsa, Mäe, Oru, Pargi, Puhtu tee, Põhja puiestee, Põllu, Rahu, Raudtee, Sepa, Tallinna maantee, Tammi tee, Tööstuse, Uisu, Uus, Vanalinna, Vanaluubi tee, Vee, Viire.

80 aastat kooliharidust Virtsus

Virtsu Arenguselts on välja andnud raamatu “80 aastat kooliharidust Virtsus”

Raamatu koostasid Jüri Mõniste ja Mart Mõniste, kaane kujundas ja projektide joonised töötles Sulev Mõniste.

Projekti toetas Kohaliku Omaalgatuse Programm ja Hanila Toetusgrupp.

Raamatu maht on 192 lk, milles hulgaliselt huvitavaid pilte koolielust. On lühiülevaade Virtsu kooli 80. aastasest ajaloost, õpetajate elulugusid ja meenutusi, õpilaste koolimälestusi. Kõige lõpus on õpetajate ja lõpetajate nimekirjad.

Trükisooja raamatut saab endale osta 15€ eest Sirje Tamme poest aadressil Tööstuse 9a, Virtsu. Vajadusel saadame ka postiga. Anna oma soovist teada virtsu@virtsu.ee

Mõnusat lugemist!

Virtsu kodulehe esimene versioon sai avalikuks 6.01.2001.

Aegade jooksul on lehe arendamisele ja sisustamisele kaasa aidanud: Hilda Kaas, Aino Vahter, Jüri Mõniste, Mardo Leiumaa, Laine Vesker, Mart Leiumaa, Peeter Vissak, Arno Peksar, Eero Sahk, Olev Kaas, Andri Vatsfeldt, Airi Aavik, Kätlin Madisson, Margo Maas, Aimar Roomets, Viljar Rohula, Elen Sarapik, Karmen Vene, Margus Piilmann, Girta Päärson, Maris Raudsepp, Tiina Mõniste, Sulev Mõniste.