Sisukaart

Fotode kasutamine ainult autori loal ja viitega allikale.

Veebimeister
webmaster@virtsu.ee

Uuendatud
13.12.2025

Comments Box SVG iconsUsed for the like, share, comment, and reaction icons
6 tundi tagasi

Rõõmustav sündmus.
Aasta viimane kuu tõi kõigile saarlastele ja muhulastele rõõmu. Kuivastu —Virtsu sadamapunktide vahele saabus oma teenistusülesandeid täitma kauaoodatud praam-jäälõhkuja «Koguva». See on samuti nagu eelmine praam-jäälõhkuja «Tehumardigi» valmistatud Riia Laevatehases, kuid erineb viimasest selle poolest tunduvalt, et mahutab kolmandiku võrra rohkem masinaid kui «Tehumardi». Praamile paigutatakse masinad kolme ritta ja ka ühe auto paigutamise ruum on veidi laiem kui eelmisel praamil. Kolm võimsat diiselmootorit, igaüks 1000-hobujõuline, tagavad praami häireteta läbivuse ka siis, kui jää paksus peaks ulatuma kuni poole meetrini. Reisijate jaoks on uuel praamil üleval teki kohal mugav salong, mis mahutab 164 reisijat, seega 22 inimest enam kui «Tehumardi».
Uue praami regulaarne tööleasumine on suur samm selle poole, et kaotada praamide ootamiseks kulunud autode seisuaega.
«Meie kollektiivile on kirjutamata seadus,» ütles uue praami kapten V. Tammissaar, «et tööpäev on alles siis lõppenud, kui kummalgi pool väina ei oota enam ükski masin üleviimist.» Et see põhimõte tõepoolest uue praami töös rakendust leiab, kinnitab senine «Tehumardi» töö, mille kaptenina V. Tammissaar varem töötas ja mis ka siis veel sageli masinaid üle vedas, kui graafik selleks enam ei kohustanudki. Kahtlemata aitab uue praami regulaarne tööleasumine lahendada saarlaste aastatepikkusi muresid meretranspordi korraldamise küsimuses ning tuleb kasuks rajooni rahvamajandusele ja kõikidele saarlastele.
Kommunismiehitaja, 18. detsember 1979
... Näe rohkemNäe vähem

Rõõmustav sündmus.
Aasta viimane kuu tõi kõigile saarlastele ja muhulastele rõõmu. Kuivastu —Virtsu sadamapunktide vahele saabus oma teenistusülesandeid täitma kauaoodatud praam-jäälõhkuja «Koguva». See on samuti nagu eelmine praam-jäälõhkuja «Tehumardigi» valmistatud Riia Laevatehases, kuid erineb viimasest selle poolest tunduvalt, et mahutab kolmandiku võrra rohkem masinaid kui «Tehumardi». Praamile paigutatakse masinad kolme ritta ja ka ühe auto paigutamise ruum on veidi laiem kui eelmisel praamil. Kolm võimsat diiselmootorit, igaüks 1000-hobujõuline, tagavad praami häireteta läbivuse ka siis, kui jää paksus peaks ulatuma kuni poole meetrini. Reisijate jaoks on uuel praamil üleval teki kohal mugav salong, mis mahutab 164 reisijat, seega 22 inimest enam kui «Tehumardi». 
Uue praami regulaarne tööleasumine on suur samm selle poole, et kaotada praamide ootamiseks kulunud autode seisuaega. 
«Meie kollektiivile on kirjutamata seadus,» ütles uue praami kapten V. Tammissaar, «et tööpäev on alles siis lõppenud, kui kummalgi pool väina ei oota enam ükski masin üleviimist.» Et see põhimõte tõepoolest uue praami töös rakendust leiab, kinnitab senine «Tehumardi» töö, mille kaptenina V. Tammissaar varem töötas ja mis ka siis veel sageli masinaid üle vedas, kui graafik selleks enam ei kohustanudki. Kahtlemata aitab uue praami regulaarne tööleasumine lahendada saarlaste aastatepikkusi muresid meretranspordi korraldamise küsimuses ning tuleb kasuks rajooni rahvamajandusele ja kõikidele saarlastele.
Kommunismiehitaja, 18. detsember 1979
Comments Box SVG iconsUsed for the like, share, comment, and reaction icons
3 päeva tagasi

Läänerannal on suur süda!
Aitäh kõigile, kes te ikka ja jälle kogukonna tegemistes kaasa lööte, kes te neid eest veate!
Video: Hegert Vesik

#laanerannavald
... Näe rohkemNäe vähem

2 CommentsComment on Facebook

Järgmine kord võiks kokku joostes ka mõne kujundi moodustada.

Kaunilt tehtud.

Virtsu kaart

Virtsu on alevik ja poolsaar ajaloolisel Läänemaal, alates 2017. aastast Pärnu maakonnas Lääneranna vallas. Virtsu poolsaare pindala koos Puhtulaiuga on umbes 7 km2. Alevik tekkis sadama ümbrusse 19. sajandi lõpul. 2018. a seisuga oli elanike 512 ja 2024. a. seisuga 498.

Virtsu on aastasadu olnud oluline sadamakoht. Oletatavasti oli siin juba 13. sajandi lõpus kindlusrajatisi. Tänapäeval on Virtsus kolm sadamat: Virtsu sadama kaudu toimub parvlaevaühendus saartega; Vanasadam (kalatööstus) ja Kalasadam (Vanalinna all).

Virtsus on Virtsu Kool (algkool 1940, lasteaed 1967, põhikool 1973, lasteaed ja põhikool ühinesid 2010, neljaklassiline kool ja lasteaed 2023), raamatukogu, Coop Konsum (2012), 110 kV alajaam (1964), kolm tuuleparki (2002, 2008, 2010), Virtsu Muuseum (1996), Valeri Kirsi vanasõidukite muuseum (2006), Omniva postiautomaat (2021), rahvamaja (2022), taaskasutuskeskus (2023), rannahoone (2023), Werderholmi kvartal (2024).

Tuletorn on ehitatud 1951. aastal. 1931-1968 tegutses Rapla-Virtsu kitsarööpmeline raudteeliin. 

Virtsu Arenguselts on asutatud 2004. aastal. 2014. aastal algas Virtsu vasallilinnuse varemete konserveerimine ja mõisatalli rekonstrueerimine muuseum-seltsimajaks.

Virtsus tegutsevad Kvaliteetaken, EH Connector, Sirje Tamme Äri, Sadama kohvik, Anni Pubi, Alexela tankla, Jetoil. Kõmsil tegutsev traadivabrik AS K.MET ostis 2021. aastal Virtsus vana kalatehase krundi ning plaanib tulevikus kogu tootmise Virtsusse kolida.

Virtsu ümbrus on olnud Tallinnfilmi sagedane võttepaik. Siinkandis on filmitud Viimne reliikvia (1969, Pirita klooster oli ehitatud Kukeranda), Keskpäevane praam (1967), Valge laev (1970), Reigi õpetaja (1977), Pulmapilt (1980) jt.

Virtsu nimeline küla on Tartumaal Peipsiääre vallas.

Virtsu mõisatall sai põrandad soojaks

Virtsu tänavad ja teed

Aidamäe tee, Allika, Jaama, Kaare, Kadaka tee, Kase, Kõver, Laelatu tee, Lahe, Laheääre, Linnamäe, Majaka, Mere puiestee, Metsa, Mäe, Oru, Pargi, Puhtu tee, Põhja puiestee, Põllu, Rahu, Raudtee, Sepa, Tallinna maantee, Tammi tee, Tööstuse, Uisu, Uus, Vanalinna, Vanaluubi tee, Vee, Viire.

80 aastat kooliharidust Virtsus

Virtsu Arenguselts on välja andnud raamatu “80 aastat kooliharidust Virtsus”

Raamatu koostasid Jüri Mõniste ja Mart Mõniste, kaane kujundas ja projektide joonised töötles Sulev Mõniste.

Projekti toetas Kohaliku Omaalgatuse Programm ja Hanila Toetusgrupp.

Raamatu maht on 192 lk, milles hulgaliselt huvitavaid pilte koolielust. On lühiülevaade Virtsu kooli 80. aastasest ajaloost, õpetajate elulugusid ja meenutusi, õpilaste koolimälestusi. Kõige lõpus on õpetajate ja lõpetajate nimekirjad.

Trükisooja raamatut saab endale osta 15€ eest Sirje Tamme poest aadressil Tööstuse 9a, Virtsu. Vajadusel saadame ka postiga. Anna oma soovist teada virtsu@virtsu.ee

Mõnusat lugemist!

Virtsu kodulehe esimene versioon sai avalikuks 6.01.2001.

Aegade jooksul on lehe arendamisele ja sisustamisele kaasa aidanud: Hilda Kaas, Aino Vahter, Jüri Mõniste, Mardo Leiumaa, Laine Vesker, Mart Leiumaa, Peeter Vissak, Arno Peksar, Eero Sahk, Olev Kaas, Andri Vatsfeldt, Airi Aavik, Kätlin Madisson, Margo Maas, Aimar Roomets, Viljar Rohula, Elen Sarapik, Karmen Vene, Margus Piilmann, Girta Päärson, Maris Raudsepp, Tiina Mõniste, Sulev Mõniste.